Meie tervisepõhine võrdlusväärtus PFASidele: 0,5 ng/L

Igal omavalitsuse lehel võrdleme vett võrdlusväärtusega 0,5 ng/L (nanogrammi liitri kohta) nelja kahjulikuma PFASi summa kohta: PFOA, PFOS, PFNA ja PFHxS („PFAS-4“). See võrdlusväärtus on selle saidi ettepanek, mis tugineb avaldatud uuringutele. See ei ole ametlik piirnorm. Jutustava versiooni leiate blogipostitusest selle kohta, kuidas jõudsime 0,5 ng/L-ni (inglise keeles).

Ettepanek

Kuni 0,5 ng/L summale PFOA + PFOS + PFNA + PFHxS aasta keskmisena.
Ükski neist neljast ainest eraldi ei ületa 0,25 ng/L.
PFOA ja PFOSi puhul jääb pikaajaline tervise-eesmärk nulliks.

Ideaalis kaaluks võrdlus iga ainet selle mürgisuse järgi (Madalmaade RIVMi „PFOA-ekvivalentide“ meetod). Avalikud andmed ei võimalda seda veel kõikjal, seepärast kasutab see sait praegu nelja aine lihtsat summat.

Miks 0,5 ng/L?

2020. aastal arvutas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), kui palju neid nelja PFASi võib inimene elu jooksul toidust ja joogist kokku saada, ilma et kahju oleks oodata: 4,4 nanogrammi kehakaalu kilogrammi kohta nädalas, see on 0,63 ng kilogrammi kohta päevas. 70 kg kaaluva täiskasvanu jaoks on see umbes 44 ng päevas kõigest, mida ta sööb ja joob. Arvu taga on peamine tõend: lapsed, kelle veres on rohkem PFASe, reageerivad rutiinsetele vaktsineerimistele nõrgemini.

Rootsi, Taani ja Madalmaad on kõik rajanud oma riiklikud joogivee piirnormid sellele EFSA eelarvele. Meie samuti. „Ohutu päevase koguse inimese kohta“ teisendamine „ohutuks kontsentratsiooniks vees“ nõuab täpselt kaht otsust:

Keda kaitsta? Täiskasvanu joob umbes 2 liitrit päevas, ligikaudu 0,03 liitrit kehakaalu kilogrammi kohta. Pudelipiimaga toidetav imik joob umbes 0,15 liitrit kilogrammi kohta, oma suuruse kohta viis korda rohkem.
Kui suure osa eelarvest võib vesi ära kulutada? Toit sisaldab juba PFASe, seega saab vesi ainult osa eelarvest. Maailma Terviseorganisatsiooni tavapärane osa joogiveele on 20 %; rangem, vanem konventsioon on 10 %.

Sama lähtearv, erinevad otsused

Iga asutus tegi need kaks otsust erinevalt, ja ainuüksi see selgitab, miks piirnormid erinevad:

Piirnorm	Kehtestaja	Kaitstav inimene	Vee osa eelarvest
4,4 ng/L	Madalmaad (RIVMi soovituslik väärtus)	Täiskasvanu, 70 kg, 2 L päevas	20 %
4 ng/L	Rootsi (piirnorm alates 2026)	Täiskasvanu	20 %
2 ng/L	Taani (kohustuslik alates 2021)	Väikelaps	10 %
0,5 ng/L	See sait (ettepanek)	Pudelipiimaga toidetav imik	10 kuni 15 %

Ükski neist arvudest ei ole „see, mida teadus ütleb“. See on sama teadus erinevate ohutusvarudega: mida tundlikum on kaitstav inimene ja mida väiksem on vee osa, seda madalam on piirnorm. Meie võrdlusväärtus asub sama meetodi ettevaatlikus otsas, mida kolm riiklikku asutust kasutasid.

Võrdluseks: kogu ELi piirnorm on palju leebem, 100 ng/L 20 PFASi summale ja 500 ng/L „PFASid kokku“, väärtused, mis lepiti kokku EFSA 2020. aasta hinnangut arvestamata. Eesti võttis 100 ng/L üle sotsiaalministri määrusega nr 61 (kohustuslik alates 12. jaanuarist 2026); riiklikku PFAS-4 piirnormi ei ole. USA jõustab PFOA ja PFOSi kohta kummalegi 4 ng/L ja ütleb samas, et nende tervise-eesmärk on mõlema puhul null. Madalmaade soovituslik väärtus kaalub aineid lisaks mürgisuse järgi („PFOA-ekvivalendid“), mis on teaduslikult korrektsem kui lihtne summa.

Miks valisime ettevaatliku otsa

Toit täidab eelarve juba peaaegu ära. Rootsi toiduamet (Livsmedelsverket) hindab, et tüüpiline täiskasvanu saab umbes poole talutavast kogusest ainuüksi toidust ja et 43 % neljaaastastest ületab kogu eelarve ainuüksi toiduga. Taani toiduinstituut (DTU) andis veele just seetõttu ainult 10 % eelarvest.
Rootsi enda teadlased jõuavad laste puhul sarnaste arvudeni. Rootsi 4 ng/L piirnormi taga olev teaduslik aruanne arvutab, et neljaaastase lapse puhul jääb tüüpilise toidukoguse järel vette ruumi ainult umbes 0,3 ng/L, ja umbes 0,7 ng/L, kui vesi saab 10 %. Meie 0,5 ng/L jääb nende kahe väärtuse vahele.
EFSA eelarve ise ei pruugi olla piisavalt ettevaatlik. Vaktsineerimisandmete 2023. aasta uus analüüs (üksikasjad allpool) viitab märgatavalt madalamatele ohututele väärtustele, USA tervise-eesmärk PFOA ja PFOSi puhul on null ning PFOA on liigitatud inimesele kantserogeenseks (IARC 1. rühm).

Arvutus kontrollimiseks

Nii suure osa EFSA päevaeelarvest kulutaks vesi üksi:

Vesi sisaldusega	Täiskasvanu: 70 kg, joob 2 L päevas	Pudelipiimaga imik: 0,15 L kg kohta päevas
4 ng/L (Rootsi kehtiv piirnorm)	18 % eelarvest	95 % eelarvest
1 ng/L	4,5 %	24 %
0,5 ng/L (meie võrdlusväärtus)	2,3 %	12 %

Meie võrdlusväärtus tuleb otse imiku veerust: 0,63 ng kg kohta päevas, korda vee osa 10 kuni 15 %, jagatud 0,15 liitriga kg kohta päevas, annab 0,4 kuni 0,6 ng/L. Ümardasime 0,5 ng/L-ni.

Aus möönmine: EFSA kavandas oma eelarve eluaegse saadava koguse jaoks, mitte sõna-sõnalt imikute jaoks, kelle koormust raseduse ja rinnaga toitmise kaudu modelleeritakse eraldi. Võtame pudelipiimaga toidetava imiku kui kõige suurema koormusega realistliku inimese, et näidata, kui vähe ruumi 4 ng/L jätab, mitte range imikute riskimudelina. Ka nii loetuna näitab tabel 4 ng/L probleemi: palju vett tarbiv imik võib peaaegu kogu eelarve ainuüksi veega ära kulutada, enne kui toit, platsenta kaudu ülekanne või rinnapiim üldse arvesse lähevad.

Kas sõna otseses mõttes iga PFAS on liiga palju?

Mitte lihtsas mõttes, et üks molekul teeks märgatavat kahju. „PFAS“ hõlmab tuhandeid keemiliselt erinevaid aineid; lühikese ahelaga PFASi, mille keha kiiresti väljutab, ei tule käsitleda nagu PFHxS-i, mis võib püsida inimese veres aastaid. Hinnangulised poolestusajad seerumis on umbes 5,3 aastat PFHxS-il, 3,4 aastat PFOSil ja 2,7 aastat PFOA-l.

Püsivate, kogunevate PFASide puhul kehtib aga:

Nende saamisest ei ole bioloogilist kasu.
Koormus koguneb aastate jooksul.
Epidemioloogia ei ole usaldusväärselt leidnud rahustavat toimeta läve.
PFOA on liigitatud inimesele kantserogeenseks (IARC 1. rühm), PFOS võimalikuks kantserogeeniks (2B rühm).

Vaktsineerimisandmete 2023. aasta uus analüüs jõudis seerumi viiteväärtusteni umbes 1,5 kuni 4 ng/mL, tublisti alla EFSA valitud 17,5 ng/mL. See analüüs ei ole veel regulatiivne konsensus, aga see viitab sellele, et EFSA talutav kogus ei ole eriti konservatiivne.

„Null“ on seega õige suund ja 0,5 ng/L on meie praktiline võrdlusväärtus. Kontsentratsioonid umbes 1 kuni 4 ng/L ei ole äge oht ega taga haigust; need on välditav panus kehakoormusele, mis koguneb elu jooksul. Käsitleme 4 ng/L tegutsemise lävena, mitte ideaalse ohutuseesmärgina.

Kuidas see sait võrdlusväärtust rakendab

Liidame neli ainet viimasest avaldatud kontrollist; võrdlusväärtus ise on mõeldud aasta keskmisena.
Määramispiirist allpool olevad ained loetakse nulliks, avaldatud summad on seega alampiirid. Kui midagi ei tuvastata, näitab leht ülempiiri, mida labori määramispiirid lubavad (näiteks „< 4 ng/L“), ja ütleb, kui palju kontroll võis meie võrdlusväärtusest mööda minna, selle asemel et kuvada vale õigeksmõistu.
Eestis kirjutavad laborid PFAS-väärtused ilma „<“-märgita: Terviseameti VTI-registris avaldatud arvud on labori määramispiirid ja see sait loeb neid ülempiiridena, mitte mõõtmistulemustena. PFAS-4 summa alla 4 ng/L tuletatakse ainult siis, kui kõik neli EFSA ühendit on kuni 1 ng/L; 100 ng/L määramispiiri korral jääb PFAS-4 lahtiseks ja leht ütleb seda.
Võrdlusväärtus on rangem kui ükski täna kehtiv piirnorm: vesi „üle meie võrdlusväärtuse“ võib olla täiesti seaduslik.
Iga Eesti omavalitsuse leht nimetab Terviseameti registri veevärgid, mis omavalitsust varustavad, ja juhib PFAS-tulemustega veevärgiga, muidu suurima jooksval perioodil proovitud veevärgiga. Kraanist tuleb sageli mitme veevärgi vesi.

Kuidas see sait valmis

Uuringute kokkuvõte ja koormuse arvutused valmistati ette tehisintellekti (AI) abil ja kontrolliti seejärel allpool nimetatud algallikate vastu. Võrdlusväärtus on dokumenteeritud ettepanek, mitte ametlik standard ega meditsiiniline nõuanne. Kui olete oma vee pärast mures, pöörduge oma vee-ettevõtte või Terviseameti poole.

Allikad

See sait on andmeprojekt, mitte ametlik allikas. Kahtluse korral pöörduge oma vee-ettevõtte või kohaliku omavalitsuse poole.